Roseni Waba Aja Wabriku hoonete esimene järk valmis 1875. aastal. Seda aastaarvu kannab ka tuulelipp hoonestu torniosa katusel Tegemist on hoonetega, milledes on toimetatud piirituse tootmist üle saja aasta.
XIX sajandil alanud tööstuslik revolutsioon andis suure tõuke Eesti piiritusetööstuse arengule. Teadusliku lähenemise tulemusena alanesid tootmiskulud ja paranes piirituse kvaliteet. Arvestades piirituse tootmise suurt tähtsust mõisamajanduses otsustas Eestimaa Rüütelkond 1870-ndate aastate algul asutada Tallinnas tsentraalse piiritusepuhastuse vabriku. Kunagise juurviljamaa asemele kerkis kiiresti (ühe aasta jooksul) küllaltki omapärase pseudoromaani stiilis pikk ja madal hoone, mille projekteeris arhitekt Nikolai Thammsen.
Võrreldes valminud hoone välimust tänapäevasega, võib täheldada mõningaid erinevusi. Veel polnud kivikorstnat, ka oli maja kõrgosa praegusest pisut madalam. Hoonest mere poole puudus administratiivhoone (praegune Mere pst 8)
Rajatud tööstusettevõtte haldamiseks moodustati osaühisus (Anteil-Gesellschaft der Revaler Spirit-Fabrik), mille statuudi kinnitas keiser 23. septembril 1876. Vabriku valmimisest kuni 1883. aastani oli direktoriks E. Lauenstein. Ajapikku selgus, et mees ei tule siiski talle antud ülesannetega toime ja ta vabastati ametist. Uueks direktoriks sai Rosenite aadlisuguvõsast pärit Arved Rosen, kes oli Tartus õigusteadust õppinud ja töötas kubermangu aktsiisivalitsuses noorem ringkonnainspektorina. Valik langes temale, sest vajati asjalikku ja erapooletut inimest, kel käitise juhtimisel ei oleks mängus isiklikud huvid. Valiku õigsust tõestasid järgmised aastad. Selgus, et Arved Rosenil oli lausa kaasasündinud organiseerimisvõime, oskus suhelda inimestega ja kõrge intelligentsus. Just tänu temale paisus ettevõte haare kaugele üle Eestimaa kubermangu piiride. Algas osaühisuse suur tõusuaeg. Direktori kohal püsis Arved Rosen kuni oma surmani 1903.aastal. Vastavalt kadunu tahtele sai tema järglaseks ta vend Alexander Rosen. Vastandina Arvedile, kes enne direktoriks valimist oli leppinud väga tagasihoidliku positsiooniga, oli ta jõudnud märksa kaugemale Alexander Rosen oli töötanud Liibavi ning Moskva filiaalkontorite juhatajana. Seega oli mees kõigi firma küsimustega rohkem kui kursis ega vajanud praktiliselt mingit sisseelamisaega. Ja tõesti – kui Arvedi ajal oli tehase käekäik olnud hea, siis Alexander tõstis selle lausa hiilgavaks. Teda mäletatakse kui erakordselt andekat ärimeest ja majandusjuhti.
1884. aastal paluti kubermanguvalitsuse ehitusosakonnalt luba pikendada tänavaäärset vabrikuhoonet. Tänasel päeval on nimetatud pikenduse aadressiks Mere pst 6. Esimesele korrusele oli ette nähtud vaaditöökoda – nüüd asuvad seal AS LIVIKO firmakauplus ja PEETRI PIZZA. Vaaditöökoja kohale teisele korrusele aga vaadilaudade ladu ja vaadimeistri korter – täna on nimetatud ruumid kasutusel büroodena. Teine korrus toetub tugevatele raudtaladele, neid kannavad omakorda haruldaselt massiivsed torujad raudsambad.
1895. aastal läks ettevõte rendi alusel Osaühisuse Rosen & ko kätte.
1898. aastal ehitati sisemised tulemüürid. Samal ajal ehitati hoone keskosa merepoolsele küljele, madalama osa katusele väike akendega juurdeehitus.
1896. aastal nimetatakse tehas ümber Piiritusepuhastustehaste Ühinguks.
1920-ndatel aastatel kasvas tehase, tol ajal Likööri- ja Napsivabriku “Tallinna Viinavabriku” kasum ja hakati mõtlema uuendustele. 1921. aastal alustas tööd likööriosakond.
1924. aastal moderniseeriti replikatsiooni aparatuuri. Ilmnes, et ruum oli uute seadmete jaoks liiga madal. Arhitekt Chritfried Lehberti projekti järgi kõrgendati lagesid. Selleks ehitati tööstushoone senisele karniisile uus kaarjate petikniśśidega friis ja kõrgendati astmikviilu.
Suuremaid ümberehitusi ja restaureerimistöid tehti veel 1939. aastal, mil asutati muuhulgas ka peenviinaosakond (alustas tööd 1940.a)
Peale sõda jätkus hoonetes piirituse tootmine kuni 1995. aasta talveni. Järgnevalt seadmed demonteeriti ja hooned seisid mõned aastad tühjalt (peale Peetri Pizza ja Liviko firmakaupluse).
Kultuuriministri määrusega nr. 23 13. maist 1997.a. tunnistati piiritusevabriku replikatsioonihoone fassaadid arhitektuurimälestiseks. Piiritusevabriku suur ja väike telliskorsten tunnistati arhitektuurimälestisteks kultuuriministri määrusega nr. 2 3. märtsist 2000.a.
2000. aastal omandas kinnistud Roseni Majad OÜ ning koheselt alustati renoveerimistöödega.
2002. aastal avasime ajaloolises piiritusevabrikus esimese bowlinguklubi Kuulsaal. Eksklusiivsetes ajaloolistes tööstusruumides tegutsemine teeb Kuulsaalist maailmas ainulaadse meelelahutuskoha.
Seda, mis on õnnestunud taastada ja millist elu elab endine vabrikuhoone tänapäeval, on oodatud kõik tutvuma.
Täna tegutsevad ajaloolises piiritusevabriku hoones lisaks bowlinguklubile Kuulsaal, Roseni Torn peo- ja seminariruum, Scotland Yardi pubi, restoran Kaks Kokka jt. kvaliteetsed toitlustuskohad.
